Teie ostukorv on tühi.
Kellukas karpaadi (duo mix)
Karpaadi kellukas (kahevärvine segu) - Campanula carpatica.
Need taimed näevad välja kui poputatud õrnukesed, kaunid oma peene, isegi ebamaise iluga...
Need taimed näevad välja kui poputatud õrnukesed, kaunid oma peene, isegi ebamaise iluga...
Argotehnika: mullastiku suhtes ei ole nõudlik kuid areneb paremini hea drenaažiga toiteainerikkal neutraalsel mullal. Ei tohi istutada aladele, kus tekib kevadel liigvesi või suvel loigud vihmade tagajärjel. Kasvupinnas valmistatakse ette, kaevates ta 30-40 cm sügavuselt läbi, eemaldatakse umbrohtude juured. Rasketele savimuldadele lisatakse liiva ja turvast. Need mullad sisaldavad piisavalt toitaineid, sellepärast lisatakse väetisi väikestes kogustes. Kobedasse huumusrikkasse mulda lisatakse metsakõdu, turvast komposti või järvemuda. Värsket turvast ja sõnnikut lisada ei tohi kuna see võib esile kutsuda seenhaigusi. See puudutab happelisi muldi, enamik kellukaid kasvab neutraalsel mullal ja osa liike - nagu habekellukas kergelt happelisel mullal. Mägiliigid, mis kasvavad looduslikult kaljudel vajavad kergelt aluselisi muldi, sellepärast tuleb enne istutust muldi neutraliseerida.
Hooldus: kevadel enne taime kasvama hakkamist tuleb anda lämmastikväetist. Pole halb iga põõsa alla riputada kõdusõnnikut või komposti (400 g 10/m2-le, võib anda ka NPK-d nõrga konsentratsiooniga (10-15 g/m2). Esimesel suve poolel (enne õitsemise algust) on vajalikud regulaarsed väetamised ja kobestamine. Enamik kellukaid ei vaja kesk-regioonides kastmist. Erandi moodustavad (laialehine, teritunud ja takesima). Kellukad ei talu seisvat vett. Kui eemaldada ettevaatlikult kuivanud õied ja õievarred saab õitsemisaega pikendada. Seemnekandjad koristatakse kui seemnekarbid muudavad värvi kuid enne nende avanemist (muidu kukuvad seemned mulda). Septembri lõpus-oktoobri alguses lõigatakse kõik õievarred maha. Ümber istutatakse kellukaid kevadel või sügisel.
Varakevadel (peale lume sulamist) võib ümber istutada neid kellukaid millel on tugev juurestik (laialehised jt). Nõrgema juurestikuga kellukad on parem ümber istutada mais, kui muld on soojenenud. Sügisel on seda parem teha augusti lõpus-septembri alguses, et taimed jõuaksid paremini juurduda enne külmade tulekut. Kompaktse juurestikuga liike võib ümber istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, isegi õitsemise ajal. Taim tuleb ümber istutada suure mullapalliga, et võimalikult vähe traumeerida juuri, varem ettevalmistatud kasvukoht kasta hästi läbi ja kasta ka peale taime istutamis (karpaatia, ümaralehine, polümorfne, itaalia, keskmine jt).
Kastmist vajavad lõunamaised liigid (gargaania, püramiidjas, keskmine jt.) Kõrgekasvulised sordid võib katta kuiva turbaga või kõduga 15-20 cm, kuid mitte paksemalt.
Haigused ja kahjurid: kahjustuvad harva. Taime kasvades kaua ühel kohal võib mulda koguneda mikroorganisme, mis võivad taime hävitada. Need põhjustavad fusarioosi, sklerotiini, botritisti.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Kellukad kiviktaimlas".
Eng.: Bellflower carpatica, Tussock bellflower. Suom.: Karpaattienkello. Sven.: Karpaterklocka.
* Äärslilleks ja kiviktaimlasse. On üks efektsemaid ja vähenõudlikemaid liike. Arvukad õievarred moodustavad kompaktse ümmarguse põõsa. Iseloomulik on pikk õitsemine. Õied on üksikud, tassikujulised ülalt avatud, püstised. Õitsemiskestvuse pikendamiseks soovitatakse võrsed vanade õitega maha lõigata. Soovitatakse istutuseks ääristena, segupeenardes, alpinaariumides, lõikelilleks minikimpu. Kasvab kergel, kobedal, viljakal pinnal. Kasvukoht päikseline või poolvari. Kasvatatakse istikutest. Külv mullapinnale, klaasi alla. Tõusmed ilmuvad 14-20 päeva pärast. Talvitub katmata. 1 grammis kuni 4500 seemet.
Külviaeg: aprill-mai (1).
Ümberistutus augustis.
Õitseb juunist septemrini (teisel aastal).
Kui te otsustasite kas täielikult või osaliselt uuendada oma lillepeenart, siis peate olema valmis selleks, et uuesti istutatud taimed õitsevad alles 2 aastal, aga ka kolmandal. See puutub tavaliselt nendesse külmakindlatesse mitmeaastastesse liikidesse, esmajärjekorras nendesse, mida kasvatatakse seemnest. Ja siiski pole vähe neid mitmeaastasi lilli, mis õitsevad külviaastal, kui külvata neid jaanuaris-veebruaris. Nende hulka kuulub ka karpaadi kellukas (Campanula carpatica), gaillardia (Gaillardia aristata), kukekannus (Delphinum grandiflorum) „Summer Blues“ ja sügisheleenium (Helenium autumnale). Külviks võetakse väiksed kastid või anumad ja istikute kasvatamise mulda. Külve on soovitav hoida talvekasvuhoones või eluruumides temperatuuril +18+20°C. Umbes 3 nädalat pärast tõusmete ilmumist, kui nad on piisavalt tugevad, on vaja nad pikeerida eraldi pottidesse ja jätkata kasvatamist temp. +15+18°C hästi valgustatud kohas.
Aprilli lõpul-mai algul, kui muld lillepeenras on piisavalt soojenenud ja tahenenud, võib neid istutada alalisele kasvukohale. Kevadel arenevad nad kiiresti ja õitsevad juba esimesel suvel. Iga aastaga kasvavad need talvekindlad püsikud võimsamaks ja õitsevad rikkalikumalt.
